„Tussutool“ – seade, mis puudutab 50% naisi
Viimasel ajal on sotsiaalmeedias rohkelt elevust tekitanud sõna „Tussutool“. 75% sünnitanud naistest ja 16% meestest puutuvad elu jooksul kokku vaagnapõhjalihastest tingitud probleemidega. Tegemist on väga levinud tervisemurega, kuid sellest avameelselt rääkimine on endiselt ebamugav ja piinlik. Õnneks leidub murede leevendamiseks palju võimalusi. Näiteks nõrkade lihaste treenimiseks võiks sobida sotsiaalmeedias palju elevust tekitav „Tussutool“.
Füsioterapeut Katri Ristal ja kehahooldusseadmete spetsialist Kadi Tedremäe avavad nõrkade vaagnapõhjalihaste, sellest tingitud urineerimisvaevuste ja seotud seksuaaltervise teemat.
Vaagnapõhjalihastel on palju ülesandeid
Vaagnapõhjas on meil üle 10 lihase ja neil on palju ülesandeid. Näiteks on nad nagu meie keha põhi, et soolestik ja organid või ka beebi ei saaks välja kukkuda ning paikneksid oma õigetes kohtades. Neil on oluline roll meie seksuaalsuses ning nad reguleerivad põie ja soole tööd.
Nagu nimigi ütleb, asuvad need lihased vaagna alumises osas, kinnitudes eest häbemeluule, tagant sabakondile ja külgedelt istmikuluudele. Vaagnaga on seotud üle 40 lihase (jala-, tuhara-, selja- ja kõhulihased). Lisaks paiknevad vaagnas põis, soolestik ning naistel emakas ja munasarjad. Kõik need mõjutavad vaagna seisundit ja vaagnapõhjalihaste tööd. See omakorda võib olla põhjuseks erinevatele probleemidele või vastupidi anda suurepärase enesetunde igal eluhetkel.
Nõrgad lihased on ulatuslik probleem
10 aastat tagasi esines probleem neljast naisest ühel, täna juba igal kolmandal. Naistel esineb seda oluliselt sagedamini – meestel umbes 16%, naistel 50% ning sünnitanud naistest lausa 75%. Naistel suurendab probleemide esinemise tõenäosust rasedus ja sünnitamine.
Minu vastuvõttudel Medicumis toovad patsiendid vaagnapõhja häiretest rääkides enamasti välja uriinilekked, mida esineb elu jooksul umbes igal teisel naisel. Suuremaks probleemiks on kujunemas organi allavaje – emaka, põie või soole allavaje, mida esineb juba kolmel naisel neljast. Kolmas mure on pinge ja/või valu vaagna piirkonnas, mis mõjutab seksuaalelu ning sunnib sageli ka tihedamini tualetti külastama.
Sel laialt levinud murel on mitu lahendust
Hea uudis on see, et kõikide nende probleemidega saab edukalt tegeleda. Alustada tuleks arusaamisest, millises toonuses sinu vaagnapõhjalihased on, sest sellest sõltub edasine treening. See tähendab, et kuigi naistele soovitatakse sageli lihaseid pingutada, ei ole see alati esimene samm. On seisundeid, kus pingutamine hoopis süvendab sümptomeid. Samuti, kui pingutused ei ole korrektsed, on see lihtsalt aja ja raha raiskamine.
Diagnoosi oma lihaste seisund ise
Kui vaagnapõhjalihased on pinges, näiteks kui käid sageli tualetis, tuleks neid esmalt lõdvestada. Kui lihased on nõrgad ja näiteks naerdes või aevastades esineb uriinileket, tuleks neid treenida. Seda aga ainult juhul, kui harjutused on korrektsed ja annavad tulemusi. Lihaste seisundit saab hinnata lihtsa testiga, mis on kättesaadav minaolenginaine.ee avalehel.
Lihaseid saab treenida mugavalt
Üks võimalus nõrgenenud vaagnapõhjalihaseid treenida on kasutada spetsiaalseid seadmeid. Otsikud aitavad aru saada, kas pingutus on korrektne. Elektroteraapiaseadmed (EMS) annavad lihastele elektrilist stimulatsiooni ning aitavad taastada lihase ja aju koostööd. Vaagnapõhja EMS seadet tuntakse rahvakeeles kui „tussutool“.
Minu Kallis Keha kehahoolduse spetsialist Kadi Tedremäe rõhutab, et oluline on teada oma lihaste toonust ning valida sobiv treeningseade. Näiteks tussutool sobib nõrkade lihaste treenimiseks, kuid ei sobi pinges lihaste puhul. Sellisel juhul on parem vibrotreeningseade, mis aitab lihasel lõdvestuda. EMS ei sobi südameprobleemide, epilepsia ega raseduse korral. Nõrgenenud lihaste puhul teeb seade 18 minuti jooksul kuni 10 000 lihaspingutust, kaasates ka lihaseid, mida Kegeli harjutustega ei aktiveeri.
Kadi lisab, et nagu iga treeninguga, tuleb alguses lihased viia heasse toonusesse, näiteks teha treeninguid ülepäeviti viis korda järjest ning seejärel hoida tulemust regulaarselt. Katri lisab, et uuringute järgi saavutab lihas ja aju püsiva koostöö umbes 100-päevase treeninguga, mõnel juhul võib vaja minna pikemat perioodi.
Lihaste treenimine parandab seksuaalelu
Kui vaagnapõhjalihaste toonus on hea, on nad tundlikumad nii naistel kui meestel. Nõrgad lihased muutuvad tugevamaks ja pinges lihased lõdvestuvad, mille tulemusel asendub valu naudinguga. Meestel vähenevad erektsiooniprobleemid ja enneaegne ejakulatsioon, mis võimaldab sagedasemat ja pikemat seksuaalelu.
Mõlemad spetsialistid rõhutavad, et paljud inimesed ei tule selle pealegi, et nende probleemide põhjuseks võib olla lihasnõrkus või pinge. Tegelikult on seda võimalik edukalt korrigeerida. Igaüks saab valida, kas treenib iseseisvalt, pöördub füsioterapeudi poole või kasutab EMS seadme abi. Kindel on see, et oma keha eest hoolitsedes saavad nii naised kui mehed leevendada urineerimisvaevusi ja parandada seksuaalelu.